Julgemalt, Sester!

Äripäeval on hea meel, et rahandusminister Sven Sester on asunud pensionisüsteemi remontima – ammu oleks aeg olnud! Kuna plaan on esialgu n-ö tutvumisringile saadetud, loodab toimetus, et see kujuneb arutelu käigus senisest oluliselt radikaalsemaks.

Eelmise aasta alguses kirjutas Äripäev 63aastasest Jürist, kellel oli kätte jõudnud aeg teisest pensionisambast raha kätte saama hakata. Ettekujutus, et tal on oma raha kasutamisel ka valikuvõimalusi, purunes kiirelt. Tal tuli sõlmida leping kindlustusseltsiga.Nendega (valida oli vaid kolme vahel) kirjavahetust pidades purunes mehe ettekujutus väärikast pensionist kiirelt kildudeks. Garantiiperioodi valimise kohustus paljastas ka, et süsteem on üles ehitatud lühema elueaga inimeste kogutud rahaga kauem elavate inimeste pensionite katmisele.

Sesteri kavatsus on pakkuda teise samba pensionäridele suuremat lepingute valikut ja ümber korraldada ka kolmanda samba lepinguid, et lihtsustada tööandjale pensioniskeemide pakkumist.Need on kahtlemata sammud õiges suunas. Pensioniikka jõudnud inimesele on kõige olulisem saada ise otsustada, millal ja kuidas oma pensionivara kasutada.

Investorid kriitilised

Äärmiselt oluline on aga, et inimeste kogutud raha saaks kasvada ka ajal, mil inimene on juba pensionile läinud. Sellele juhib Sesteri plaani kritiseerides tähelepanu väikeinvestor Kristi Saare, kes paneb ette kaaluda võimalust, et inimese pensionile minnes ei läheks raha mitte otse kindlustusfirmale, vaid kasvaks edasi nii, et seda müüdaks turul järk-järgult – selle asemel et järgmised aastakümned kogutud rahasummast elada. See on põhimõtteline tähelepanek, mille soovitame Sesteril soojalt oma ettepanekule kohe praegu lisada.Teine väikeinvestorite oluline tähelepanek on pensionifondide nutune tootlus. Samuti tõsiasi, et sellest vähesestki tootlusest võtavad nähtava tüki ära teenustasud – nende kohta ei ütle Sester midagi, ja küllap selle pärast pangad tema ettepaneku suhtes nii positiivselt meelestatud ongi.

Eduka Eesti ideed

Pensionisüsteemi kriitika ja ettepanekud selle paremaks tegemiseks on olnud Eduka Eesti arvamuskonkursi saagi kõrge tunnustuse pälvinud osa, kahjuks ei ole aga neid ettepanekuid valitsuses kaalutud. Tarmo Tanilase priitahtliku pensionikonto ideed, mille Äripäev koos konkursi korraldamise partneriga hindas võidu vääriliseks 2014. aastal, pidasid erakondade esindajad küll huvitavaks ja mõistlikuks, aga riigieelarve seisukohalt liiga kalliks – nimelt eeldas Tanilase ettepanek ka riigi panust. Ettepaneku kohaselt suunaks tööandja vabatahtliku kontoga liitunud isiku eraldi arvelduskontole iga kuu 5% inimese netopalgast, riik aga alandaks tema tulumaksumäära 5% võrra ning kannaks sealt laekuva summa samale pensionikontole.

Revolutsiooni pensionisüsteemis pani ette ka Jaak Roosaare 2014./15. aasta Edukal Eestil. Tema mõte oli luua riiklikult reguleeritud pensionifond, mille raames läheksid mittetulundusliku fondihalduri teenustasud osakuomanike vahel jagamisele. Teiseks on tema hinnangul vaja lubada 100% aktsiariski võtvaid fonde. Seega juhib Roosaare konkreetsete ettepanekute vormis tähelepanu samadele asjadele nagu Kristi Saare: praegune kehv tootlus ja suured teenustasud.

Sester võiks need ideed samuti kaalumisele võtta: vahest aitavad need mõtted praegust natuke liiga vähe ambitsioonikat uuendust elujõulisemaks muuta.